Korallnarmikuga (Hericium coralloides) kohtumine pole just igapäevane asi. Korallnarmik elab enamasti meie silma alt peidus – peened seeneniidid kasvavad mõne maas lamava poolpehkinud haava, kase, sanglepa või tamme tüvel.

Paku, millel see korallnarmik kasvab, otsa läbimõõt on umbes 32 cm.

Kübara asemel kasvab puutüvest välja rohkete peenikeste harudega pundar, mis näeb välja kui kusagilt troopilisest merest pärit korall. Harude alaküljel ripuvad peenikesed narmad, mille küljes valmivad miljonid eosed, et tuule abil lennata järgmist pehkinud puutüve otsima. Korallnarmikut nimetatakse maailma kõige ilusamaks seeneks.

Suve lõppedes, kui vihmad on seente kasvutingimused sobilikuks muutnud, hakkab tema vahvalt valkjas, kuni paarkümmend sentimeetrit läbimõõdus viljakeha kasvama.

Looduskalendri meeskond paigaldas ühe Lõuna-Eestis kasvava korallnarmiku juurde kaamera, mis jäädvustab seda, kuidas üks korallnarmik kasvab ja kes tema juures tegutsevad.

Urmas Tartes
loodusemees

Viitina Loodushariduskeskus (viitinalhk.ee) koostöös
Looduskalender.ee-ga jälgib Rõuge Seenepäevade raames korallnarmiku
(Hericium coralloides) viljakeha arengut. Kindla ajavahemiku järel
peegelkaameraga tehtud pildid monteeritakse videoks ning teadaolevalt on
see esimene omataoline seene arengut järgiv ettevõtmine. Korallnarmiku
kaamera ülespanekut ja Rõuge seenenädalat toetab Keskkonnainvesteeringute
Keskus.

Rõuge Seenepäevad IV toimub 5.-11. septembrini. Täpsema info ja ajakava
leiad Viitina Loodushariduskeskuse
kodulehelt.(viitinalhk.ee/koolitused.html).