Tegemist on ühelt poolt isikliku ja teisalt üldise teosega elu igavese ringkäigu teemal.
Video tegemiseks sain inspiratsiooni oma isa ootamatust surmast 2007. aasta jaanuaris. Ammu enne isa lahkumist tahtsin teha paroodia Jaan Toomiku videole “Isa ja poeg”, pealkirjaga “Ema ja tütar”, kuid see ei õnnestunud eriti hästi ja ma loobusin edaspidistest katsetest kuni isa surm pani mu uues suunas mõtlema. Ma ei tahtnud enam teha paroodiat ega üldse midagi sellist, mis Toomiku videoga sarnaneks vaid leidsin oma vaatenurga. Mul oli nüüd teemaga isiklik suhe. Muidugi asendasin sõna “poeg” sõnaga “tütar”. Kasutasin lisaks oma filmitule vanu filmilõike ja -helisalvestusi.

Jagasin video kaheks osaks.
Esimeses osas on aasta 1976. Olen just sündinud ja isa tuleb mulle sünnitusmajja järgi. Tekst pärineb aastast 1977, kus isa minu 1. sünnipäeva puhul räägib, mida ta mulle soovib. Isa räägib, et headus võidab kurja. Tänapäeval, mil on moes mõelda, et kõik on suhteline ja elu pole must-valge, mõjub selline vaatenurk vanaaegselt nagu unustatud muinasjutt.

Teises osas püüdsin jäljendada esimese osa kaameratööd. On suvi 2007 ja me matame isa urni maha. Ma viin urni kirikust välja ning panen maa sisse. Urnis on ka DVD-plaat, millel on video kõikidest jõuluõhtutest, kus isa on jõuluvana mänginud.
Mul on seljas sama kleit, millega lõpetasin EKA IDK magistrantuuri. Isa viimased sõnad, kui ta mind jõuluvaheaja lõppedes maalt ära saatis, olid, et “Nüüd on sul kiire, sest sa lõpetad kevadel. Ära siis enne maale hakka tulema, kui kool läbi ja lõpeta cum laude!” Me kumbki ei teadnud, et see jääb meie viimaseks kohtumiseks ja et isa ei jõua kunagi mu lõpuaktusele ega saa kunagi teada, et saingi cum laude.
Taustal laulan 3-aastasena (1979) tuntud inglise keelset laulu, mis kõneleb magamisest ja ärkamisest, seostudes surma ja sünniga.

Mõlemas osas on hästi jälgitav, kuidas sünd ja surm on ühelt poolt isiklikud ja teiselt poolt avalikud. Me sünnime ja sureme institutsioonis: sünd on seotud haiglaga ja surm nii haigla kui kirikuga. Samas toimuvad nii sünd kui surm igaühega isiklikult ning seda kogemust pole võimalik arutleda ja analüüsida samamoodi nagu mingi toidu maitsekogemust. Me ei saa oma sünnikogemust võrrelda kellegi teise omaga, kuna me lihtsalt ei mäleta seda. Samuti pole keegi veel surnust ellu ärganud, et jutustada, mis on teisel pool eesriiet (nn. varjusurm ei tule arvesse). Erinevad religioonid ja mõtlejad on eri arvamusel, aga tõtt ei saa enne teada, kui igaüks isiklikult sureb.

In English

This video is talking about eternal life circle. I have used footages from the old 8-mm videotape and sound from old audiotape.

In part one there is year 1976. I have just been born and my dad has came to take me home from the hospital.

In part two I try to execute the same type of camera work like in part one. It is summertime and we are burying my dad’s urn.

Loading more stuff…

Hmm…it looks like things are taking a while to load. Try again?

Loading videos…