NU Performance Festival 2020: HÄÄL JA MIDAGI VEEL

HÄÄL JA MIDAGI VEEL üritab haarata häält: töötada häälega, tunnustada häält, kasutada häält, kuulata häält ja sellesse sekkuda, võidelda hääle eest, nõustuda, häälega vaielda ja kaasa laulda, hääle taktis kehad liikuma panna ja uinuda.

Anne Carson kirjutab essees „The Gender of Sound“ (Heli sugu): „Me otsustame peamiselt just inimeste tehtavate häälte järgi, kas nad on mõistuse juures või hullud, mehed või naised, head, kurjad, usaldusväärsed, masendunud, abiellumiskõlbulikud, suremas, kas nad tungivad meile kallale või mitte, kas nad on vaid pisut paremad kui loomad, Jumala sisendatud.“ Hääle kõigi tähenduste mõistmiseks tuleb olla tunnistajaks häälele kui sündmusele, millelegi, mis keerleb ümber kehade, eraldi olemusena, mis on omane kehale ja keelele.

Ometi ei kuulu hääl kummalegi. See tegutseb autonoomselt – kõlab, viitab, paljastab, peidab, muretseb, rahustab, ärritab, loob, kahjustab ja ajab meid naerma. See resoneerib, hüpnotiseerib, kõlab kokku, sellel on oma kõlalisus – oma vaikused, rütmid ja intonatsioonid. Ükskõik kuidas see ka käitub ja liigub, hääl jääb harva märkamatuks. Hääl ei eemaldu kehast. Hääl avardab seda, kannab seda edasi, üritab seda välismaailmaga ühendada.

Nii nagu keha on ka hääl oma poeesia ja poliitika, aktsentide ja dialektide, vigadega grammatika kütkes. Keel viivitleb suus, lipsab korraks välja lobisema, tema sõnavara on keeleotsal, ta kordab ja parandab end... Selle, mida keel peidab, ütleb välja keha. Häälega, olgu siis valju või vaiksega, teeme end kuuldavaks, olgu siis väljas, toas, ühiskonnas või poliitikas. Just hääle kaudu saab privaatne avalikuks.

Tänavune festivaliprogramm seob kokku terve loominguliste väljenduste ja avalduste polüfoonia. See annab sõna hääle emotsionaalse, ühiskondliku ja poliitilise potentsiaali avamisele. Programmi kuulub luule, rütmi loomine, sünteetilised helid, sisse kirjutatud narratiivid ja ajaloolised kontekstid, huumor, tegevus, osalemine ja kollektiivne hääl, vaikus, ja – nagu pealkirigi vihjab – midagi veel. Nende erinevate seisukohtade kõrvutamine illustreerib seda, kuidas valdavaid narratiive, konstrueeritud soorolle ja valitsevat poliitilist retoorikat saab hääle performatiivsusega kahtluse alla seada. Väga erineva taustaga kunstnikud uurivad ja annavad uusi määratlusi tänapäeva kõneaktidele, töötavad läbi hääle- ja keelepiirid, nihutavad tähendusi ja identiteete.

Kuigi suur osa festivali esinemistest ja kontsertidest toimub Kanuti Gildi SAALis, Sveta Baaris ja Sakala 3 hoones, saadab programmi ka IDA raadio saatesari. Programm NUPP pakub täiendavat pilguheitu, mis hõlmab ka festivali esinejate loomingu tutvustamist ja lähemalt selgitamist. Raadio kui meedium kannab hääle ja heli ühest kohast teise ning teeb nii võimalikuks mängida kõikvõimalike suhetega – elavate ja salvestatud, kohalolevate ja eemalviibivate, elavate ja surnutega ning nendega, kes kuulavad, ja nendega, kes ei kuula.

Äsja tellitud ja varem valminud performance’eid, lugemisi, modulaarsüntesaatorite kompositsioone, protsessipõhiseid koostöid ja kontserte kombineerides häälestab festivali kese end hääle tehniliste, kontseptuaalsete, ent ka juhuslike suhete lainepikkusele.

Mitmekesisuse mõttes on programm jaotatud eri peatükkideks, mis on teejuhiks neile, kes kaotavad end HÄÄLES JA MILLESKI VEEL.

Egija Inzule, Margit Säde